Võilillevein või kirvesupp?

Veinivirre on tänaseks nädala jagu pudelis käärinud. Jälgin veini mulksumist ja võimalikke pudeli sisu muutusi hoolikalt - kuni rabarberite valmimiseni on mul veinivalmistamise asjus väga vähe teha. Mingeid silmaga nähtavaid muudatusi pudelis näha ei ole. Käärimine oli nädala algul väga äkiline, nüüd on see mulksumine kuidagi mahedam, aga pidev.

Mõtlesin, et tasuks ka kokku arvutada, millised kulutused minu võililleveiniteoga kaasas käivad.
Korduvkasutatavad vahendid

Käärimisnõu e. suur pudel - olemas
Mulksumistoru – 1,15 €
Sifoontoru-kurnamisvoolik – 4,50 €
Kummikork pudelile – 1,60 €

Ühekordsed kulud loodetavasti 20 liitri veini valmistamiseks:

Võililleõied – 2 tundi korjamist
Suhkur 5 kg – 5*1,18 = 5,90 €
Sidrunhape 2* 1,60 = 3,20 €
Sidrunid 1,7 kg 1,7* 2,23 = 3,79 €
Rosinad 2 pk 2*1,85 = 3,70 €
Veinipärm 1 pk 1,41 €

Kokku: 25,25 €

Minu jaoks on õige kohe kuluks arvestada ka veini valmistamistarvete maksumus. Ma ei tea, kas minu võililleveini tegu jääb ühekordseks projektiks või kasutan neid vahendeid ka järgmistel kordadel koduveini tegemiseks.

Meil Eestis on kombeks, et oma tööd kulude hulka ei arvestata. Muidugi ei taha keegi mulle võilillede korjamise eest raha maksta, seega rahaline vaste sellel korjamise tööl tõesti puudub. Mõned eurosendid peaks muidugi lisama vee ja sooja vee eest, mida kulutasin pudeli pesemiseks päris ohtralt.
Praeguste kulude juures on eeldatava võililleveiniliitri omahind 1,26 €. Palju see just ei ole, aga päris muidu samuti mitte :)
Mulle meenub tõestisündinud lugu vene ajast. Tuttava pere kasvatas tomateid, nii nagu paljud pered sel ajal tegid. Hobiks seda ei kutsutud, harrastuseks ka mitte ja läks palju aastaid, enne kui Kivirähk eestlase potipõllunduse ja koriluse sündroomiga iseloomujoone üle „Eesti matuses“ nalja viskas.
Selle tuttava kasvuhoones oli kaal ja vihik, kuhu iga kasutaja pidi kirja panema konsumeerimiseks nopitud tomatite kaalu. Pereisa oli lihtsalt laia silmaringiga ja hea haridusega mees ning tahtis lõppkokkuvõttes välja arvutada koduste tomatite hinna. Kahjuks ma tulemust ei tea, vaevalt et omakasvatatud tomat poetomatist odavam tuli.
Tänapäeval on turisti omapüütud lõhekilo hind Soome või Norra kalavetel umbes 1000 eurot, kalamees saab koduses supermarketis oma kala 100 korda odavamalt osta. Jah, ma tea, ma tean! Unustamatud elamused ja side loodusega ja sääsed ja omapüütud kala maitse ja nii edasi ja nii edasi. Olen täna lihtsalt natuke viril ja nohune ja mingi sisemine kähisev hääl minu sees targutab, et minu veinitegu võib vabalt ka aia taha minna. Nüüd tuli päike välja ja otsustasin minna oma suurt veinipudelit loksutama - see tungiv soovitus oli samuti ühes veinitegemise õpetuses kirjas.